Rohkem kui 20 aastat tagasi algas see lugu. Koguduse tollasel pastoril Kalev Ainlol oli tõsine terviseprobleem. Nimelt oli ta järjekordselt seljaga haige. Nii raskelt seekord, et pidi sõitma Pärnu sanatooriumisse. Paraku ei suutnud arstid teda seal aidata. Kalev mõistis, et ainus, kes teda aidata ja tervendada võib, on Jumal. Ta lootis, et kui ta saab sanatooriumi hotellituppa üheks õhtuks üksi jääda, on tal võimalik oma selja probleemi pärast tõsiselt palvetada. N.ö läbi palvetada Jumala vastuseni. Tollel õhtul, kui võimalus selleks avanes, ei pidanudki ta kauem palvetama kui öösel kella kaheni. Siis oli käes jumalik selgus: "Mine koju ja hakka kirikut ehitama!" Järgmisel päeval sõitis ta sanatooriumist koju ja hakkas võimalikult kohe kiriku ehitamise asju ajama. Vahepeal tuleks selgitada, et vennastekoguduse palvela, kus oli aastaid kogunenud, ei olnud enam sobiv kooskäimise kohana. Maja oli vana ja ajast-arust. Abiruumide puudumine tegi tööharude edasiarendamise peaaegu võimatuks.
Linnavalitsus esitas Kalev Ainlole oma selge seisukoha: "Kui tahate ehitada mingit palvemaja, pange see võsasse. Aga kui otsustate ehitada tõelise sakraalhoone - kiriku, leiame teile linnas hea koha!"
Parim koht asus aadressil Pärna 15. See krunt oli aga ihaldatud tollase Otepää arenduskeskuse direktori poolt, kes soovis sinna hotelli rajada. Aga kogudus oli teinud oma otsuse selle koha kasuks. Pastor mõistis, et selleks, et seda krunti saada, on vaja jällegi Jumala üleloomulikku abi. Ta otsustas külastada üht teist pastorit, kellega koos see küsimus Jumala ette pandi. Olles koos tõsiselt palvetanud, ütles too pastor, et Jumal annab nende palvele vastuse, kui nad avavad Piibliraamatu. Piiblit avades tuli see lahti kohalt, mis kõlas nii: "Ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen sinu eest hävitanud kõik su vaenlased. Ma tahan teha sulle suure nime, võrdseiks suurimale nimedele maa peal! Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda nõnda istutada, et ta võib elada oma kohal ega tarvitse enam karta; ja pöörased inimesed ei tohi enam teda vaevata nagu varem." /2 Sam 7:9-10/
Sellise julgustusega koju läinud, kutsuti Kalev järgmisel päeval linnavalitsusse arutluskoosolekule, kus arenduskeskuse direktor tõusis püsti ja ütles: "Minu idee, ehitada hotell Pärna 15 platsi peale, ei ole toetust leidnud, anname selle krundi vabakogudusele." Ja Jumal oli tõesti määranud paiga oma rahvale.
1992 aasta sügisel pandi kopp maasse ja ehitus võis alata. Mõned inimesed Soomest olid lubanud ehitust toetada. Sellest julgustust saanuna hakati peale. Esimestel aastatel tehti kõike võimalikult odavalt. Osa vundamendi blokke valati kohapeal. Soomest osteti veoauto Scania, mis ehitust aastaid teenis.
See kirikuehitus on tegelikult üks pidev imede rida. Nii pea kui raha ehituse jätkamiseks lõppenud, on Jumal avanud uusi võimalusi selle saamiseks ja varustanud imeliselt.
Aastate jooksul oleme tänu kiriku ehitusele saanud tohutult palju uusi sõpru üle kogu maailma, kes on soovinud osaleda meie unistuse teoks saamisel. Vabatahtlike grupid on tulnud ehitama Ameerikast, Neitsisaartelt, korduvalt Rootsist ja Eestistki.
Nüüd, kui see kirik on valmis saanud, on selles peidus paljude inimeste palved, annetused, kätetööd ja armastus.